Stsenaarium

Rahvariided                                    

EIDEKE: Ma panen rõivad peo jaoks selga ära.(Hüüab) Tütar pane ka riidesse!

TÜTAR: Ja kohe ma panen.

EIDEKE: Ma lähen vaatan kus taat on. Ta peab ka rõivad selga panema. Taat kus sa oled! Taat!

TAAT: Siin ma olen! Tütar kas sa tuled juba, me jääme muidu hiljaks.

TÜTAR: Ma tulen oodake mind! Eit anna mu tanu!

EIDEKE: Vaata see on voodi peal.

EIDEKE, TAAT JA TÜTAR: Lähme nüüd

LÕPP!

Kokkuvõtte

Tegime teemade kokkuvõtteks rakenduse. Proovi seda rakendus lahendada: kultuuri suurkujud.

Johannes Voldemar Veski

Johannes Voldemar Veski (1873-1968) on pärit praeguste Tabivere valla aladelt. Ta sündis ja elas lapsepõlves Maarja-Magdaleena kihelkonnas ja käis seal koolis.

Tema pikk teadlastee möödus peamiselt Tartus, sellest ligi 40 aastat õppejõuna Tartu Ülikoolis.Pärast küla- ja kihelkonnakooli lõpetamist õppis Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, 1896 sooritas Narvas küpsuseksamid.
J. V. Veski on valitud EKS- i ja Emakeele seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks, ta oli ENSV teeneline teadlane ja ENSV Teaduste Akadeemia akadeemik. Alustas memuaaride kirjutamist. J. V. Veski „Mälestuste raamat” avaldati postuumselt (toim H. Riikoja, 1974), see koostati peamiselt tema meenutuste üleskirjutustest ja lindistustest. J. V. Veski auks korraldab Emakeele Selts igal aastal Tartus Veski päeva konverentsi.

Kasutatud kirjandus:

Tabivere valla xx sajandi inimesed

http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=51&table=Persons

Julius Mägiste

Julius Mägiste (1900-1978) on pärit praeguste Tabivere valla aladelt, ta sündis Tartumaal Kudina vallas Kassema külas talupidaja Gustav Mälsoni pojana.  Tema ema (J. V. Veski õde) pärines naaberkülast Vaidaverest.

Keskhariduse sai Julius Mägiste Tartu Aleksandri ja H. Treffneri gümnaasiumis. Aastatel 1919–1923 õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ning sugulaskeeli, 1923. a. kaitses magistri- ja 1928. a. filosoofiadoktori kraadi.

Aastatel 1922–1939 oli J. Mägiste Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse liige. Ta oli ajakirja Eesti Keel toimetuse liige, a. 1932–1935

Ta oli eesti keeleteadlane ja filoloogiadoktor.
Tema peateos oli Eesti etümoloogiline sõnaraamat, mis ilmus 12-köitelisena (4106 lk.)
Etümoloogiline sõnaraamat uurib sõnade päritolu ja sugulussuhteid teiste sõnadega.
Tabivere valla rahvale on teada tema mälestusraamat "Noorusaja tallermaa ja külarahvas", mis ilmus järjejutuna valla Sõnumilehes.

Kasutatud kirjandus: Tabivere valla xx sajandi inimesed lk 6-7

Otto Wilhelm Masing

Otto Wilhelm Masing ( 1763- 1832) oli Äksis pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Ta sündis Põhja- Tartumaal  Lohusuus köster  Kristian Masicku peres. Aastatel 1815 -1832 (17 aastat) töötas siin eestikeelsete kooliraamatute väljaandja, kalendrite ja populaarteaduslike väljaannete koostaja Otto Wilhelm Masing. O. W. Masing töötas Äksis pastorina aastatel 1815-1832. Sel ajal avaldas ta kaks aabitsat, mitmeid raamatuid, toimetas “Marahwa Näddala-Lehte” ja võttis keelde kasutusele õ-tähe. Lisaks koostas ta kooliõpikuid ja kalendreid, tõlkis eesti keelde seadusi ning ametlikke määrusi, tema "Pühhapäwa Wahheluggemissed" (1818)panid aluse eesti aimekirjandusele.

Pane kokku puzzle O.W.Masing, et näha, milline nägi see inimene välja.

Kasutatud kirjandus:

• Eesti kultuuriloo õppematerjal 7 lk 42
• http://www.aksimotell.ee/index.php/ajalooline-aeksi
• https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Wilhelm_Masing