teisipäev, 15. detsember 2015
Kokkuvõtte
Tegime teemade kokkuvõtteks rakenduse. Proovi seda rakendus lahendada: kultuuri suurkujud.
Johannes Voldemar Veski
Johannes Voldemar Veski (1873-1968) on pärit praeguste Tabivere valla aladelt. Ta sündis ja elas lapsepõlves Maarja-Magdaleena kihelkonnas ja käis seal koolis.
Tema pikk teadlastee möödus peamiselt Tartus, sellest ligi 40 aastat õppejõuna Tartu Ülikoolis.Pärast küla- ja kihelkonnakooli lõpetamist õppis Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, 1896 sooritas Narvas küpsuseksamid.
J. V. Veski on valitud EKS- i ja Emakeele seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks, ta oli ENSV teeneline teadlane ja ENSV Teaduste Akadeemia akadeemik. Alustas memuaaride kirjutamist. J. V. Veski „Mälestuste raamat” avaldati postuumselt (toim H. Riikoja, 1974), see koostati peamiselt tema meenutuste üleskirjutustest ja lindistustest. J. V. Veski auks korraldab Emakeele Selts igal aastal Tartus Veski päeva konverentsi.
J. V. Veski on valitud EKS- i ja Emakeele seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks, ta oli ENSV teeneline teadlane ja ENSV Teaduste Akadeemia akadeemik. Alustas memuaaride kirjutamist. J. V. Veski „Mälestuste raamat” avaldati postuumselt (toim H. Riikoja, 1974), see koostati peamiselt tema meenutuste üleskirjutustest ja lindistustest. J. V. Veski auks korraldab Emakeele Selts igal aastal Tartus Veski päeva konverentsi.
Kasutatud kirjandus:
Tabivere valla xx sajandi inimesed
esmaspäev, 14. detsember 2015
Julius Mägiste
Julius Mägiste (1900-1978) on pärit praeguste Tabivere valla aladelt, ta sündis Tartumaal Kudina vallas Kassema külas talupidaja Gustav Mälsoni pojana. Tema ema (J. V. Veski õde) pärines naaberkülast Vaidaverest.
Keskhariduse sai Julius Mägiste Tartu Aleksandri ja H. Treffneri gümnaasiumis. Aastatel 1919–1923 õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ning sugulaskeeli,
Aastatel 1922–1939 oli J. Mägiste Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse liige. Ta oli ajakirja Eesti Keel toimetuse liige, a. 1932–1935
Ta oli eesti keeleteadlane ja filoloogiadoktor.Tema peateos oli Eesti etümoloogiline sõnaraamat, mis ilmus 12-köitelisena (4106 lk.)
Etümoloogiline sõnaraamat uurib sõnade päritolu ja sugulussuhteid teiste sõnadega.
Tabivere valla rahvale on teada tema mälestusraamat "Noorusaja tallermaa ja külarahvas", mis ilmus järjejutuna valla Sõnumilehes.
Kasutatud kirjandus: Tabivere valla xx sajandi inimesed lk 6-7Otto Wilhelm Masing
Otto Wilhelm Masing ( 1763- 1832) oli Äksis pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti
kirjakeelde. Ta sündis Põhja- Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Aastatel 1815 -1832
(17 aastat) töötas siin eestikeelsete kooliraamatute väljaandja, kalendrite ja
populaarteaduslike väljaannete koostaja Otto Wilhelm Masing. O. W. Masing töötas Äksis pastorina aastatel 1815-1832. Sel
ajal avaldas ta kaks aabitsat, mitmeid raamatuid, toimetas “Marahwa
Näddala-Lehte” ja võttis keelde kasutusele õ-tähe. Lisaks koostas ta kooliõpikuid ja kalendreid, tõlkis eesti keelde seadusi ning ametlikke määrusi, tema "Pühhapäwa Wahheluggemissed" (1818)panid aluse eesti aimekirjandusele.
Pane kokku puzzle O.W.Masing, et näha, milline nägi see inimene välja.
Kasutatud kirjandus:
- Eesti kultuuriloo õppematerjal 7 lk 42
Tellimine:
Postitused (Atom)